Täna räägib meile oma loo MX15 klassi karikavõitja Marken Pavel:
..Minu krossimehe karjäär hakkas 14 aastat tagasi, kui minu vanemad üllatasid mind mu esimese punase 50cc hiinakaga. Esimesed sõidud sain tehtud muruplatsil, kus mu isa mulle järele ei jaksanud joosta . Sellest päevast on mul alles ka pilt, kus on näha, et olin just oma hiinakaga kaapsu teinud!
..Vahepeal sõitsin natukest aega ka 50cc ATVga, millega mulle meeldis tol hetkel rohkem sõita, sest nelja ratta peal oli parem tasakaalu hoida kui kahel rattal. Esimeses klassis kinkis mu isa mulle sünnipäevaks KTM 50cc, millega ma juba järgmisel suvel võistlesin Põlgastes 50pw klassis. Seal suutsin saavutada 3. koha, mis on minu jaoks siiani hämmastav. Kahjuks jäi see ka minu viimaseks 50pw klassi sõiduks ning järgmine võistlus oli 50cc klassis Lätis, Stelpes, kus enam nii hästi ei läinud, kuna teised poisid olid minust kõvasti kiiremad. Alles paar aastat hiljem tegin oma viimase sõidu 50cc tsikkliga Jõgeva supikrossil, sest oma vanuse tõttu pidin edasi liikuma käikudega tsikklile ja hüvasti jätma vanaga.
..Hiljem ostiski isa mulle 65cc ktmi tsikli ja oi, kui raske oli alguses käiguvahetust selgeks saada. Pidin enne rajale minekut raja ääres kõvasti harjutama käiguvahetust ja kui see lõpuks enamvähem välja tuli, sain ka rajale. 65cc klassis võisteldes ma erilisi kohti ei saavutanud, kuid siiski oli väga lahe. Kui juba 65cc väikseks jäi, liikusin ma edasi veel suurema tsikli peale: kawasaki 85cc, millest sai mõneks aastaks mu uus sõidukaaslane. Selle suksuga sai palju higi, verd ja pisaraid nähtud, kuna hakkasime isaga motokrossiga veidi tõsisemalt tegutsema. Hakkasin tegema kiiremate poistega koos trenni Tanel Leoki käe all ja võetud aegadest oli näha, et muutusin kiiremaks. Tänu sellele, et olin juba kiirem, tegi isa mulle kõige lahedama sünnipäeva kingi. Nimelt ta kinkis mulle uue lenksu ja uue sumbuti, mis mulle väga suurt rõõmu tegi. Seejärel otsustasime ka, et proovime 85cc KTMi. Sellega ei läinud enam nii hästi ja minu 85cc sõidud lõppesid kukkumisega Kuimetsa krossirajal, kus suutsin ühe lolli vea tõttu üle kuudi panna. Veetsin nädalakese haiglas, kus mulle tehti operatsioon, et mu lahti tulnud luu tükki kahe poldiga kinni panna.
..Peale õnnetust oli mul paar aastat pausi kuniks olin piisavalt suur, et sain juba sõita veel suurema tsikkliga. Otsustasin isaga 125cc masinad vahele jätta ja minna kohe üle 250cc masinale. Kolm aastat tagasi sain ma oma esimese 250cc Kawasaki ja sellest ajast saati olen Kawasakile truuks jäänud. Alguses oli küll raske ümber kohaneda nii suurele tsiklile peale sellist pausi, aga esimene võistlus EHKK karikavõistlusel Tihemetsas, tuli väga hästi välja. Endalegi suureks üllatuseks suutsin ennast sõita MX D klassis sõita teisele kohale. Sellest hetkest saati otsustasin isaga hobiga tegelemist jälle tõsiselt võtma hakata ja hakkasime vaeva nägema, et veelgi kiiremaks saada. 2018. hooajal suutsin saavutada MX D klassi poodiumi ja edasiviimise MX C klassi. Teises sarjas saavutasin samal aastal ühe MX E ja ühe MX D klassi poodiumikohad.
..2019 aasta hooaeg oli paljutõotav, kuid see kõik lõppes motolaagris, kui mu enda sõber mul kogemata käeluu katki sõitis. Õnneks jõudsin veel EHKK karikavõistluste viimasele etapile Rakverre, kus sõitsin ortoosiga. Kartsin, et peale sellist juhtumit ei julgegi ma enam nii enesekindlalt sõita kui varasemalt.
..Kuid kui 2020 hooaega alustasin uue tsikliga, siis tuli karantiin ja esimene gümnaasiumi aasta vajas lõpetamist. Kui kevadine karantiin läbi sai, hakkasin jälle tublisti trenni tegema esimeseks etapiks. Esimene etapp toimus Põlgastes, kuhu läksin madalate ootustega, kuid endalegi üllatuseks suutsin kõik sõidud võita. Terve ülejäänud hooaja nägin tublisti vaeva, mis kandis ka vilja, sest hooaja kokkuvõttes tulin ma EHKK karikasarja MX 15 klassi võitjaks. Võidust hoolimata ei saa prillikummi lõdvaks lasta, sest taas tuleb end ettevalmistada järgmiseks aastaks, et saaks MX A klassi võistlejaid tolmupilve alla matta.
..Suurimad tänud minu toetajatele: Ralt ehitus (Rene Audova), Estcut (Asko Mägi), K&J ehitus, SNG racing, Jaanus Katkosilt, Janek Pärn Cosius Pubi, Kose Vald, Oxforell, Veiko Sander, Aivar Tammaru ja minu kallile perele ja tuttavatele. Ja veel suuremad tänud minu kallile isale, kes kõik need aastad on minu kõrval olnud ja minu kõige suurem toetaja olnud. Aitäh isa!