Eesti Hobikrossiklubi

Intervjuu

Täna räägime aktiivse perekonnaga, kes on toonud krossirajale kuus liiget!

Mina siis vanim meie „karjast“ Meelis Kasemaa, motokrossipisiku sain külge Maardust, Eesti ringraja legendi Lembit Kummi juurest. Kadunud isa oli tema korvipoiss. Sealt see huvi motokrossi vastu hakkas.
..Otseselt sai motokrossiga sinasõprust looma hakatud Sindis sõbraga kahasse, ise tehtud krossikaga. Mootoriks oli IZ-56, ümber ehitatud IZ-i raam, ise tegime karprauast tagakiige, tagavelg koosnes IZ-i velg, M-i kodarad ja CZ rumm. Ratas sai värvitud kollaseks Suzuki värvidesse. Rohkem remontisime kui Sindi krossirajal sõita sai. Rehve saime Paikuse EPT krossimeeste käest. Rehvidel oli siis kullahind, meie kui algajate jaoks.
Aasta 1986 tuli vene kroonu, siis juba niinimetatud perestroika ja nii see motokross unustuste hõlma vajus. Vabariigi alguses olid mõtted rohkem pere ja kodu peal. Rahadega oli siis kõigil raske aeg.
..2012 aastal korra jooksis mõte, et hakkaks korve sõitma, vanema poja Kaidu Tikk-uga olime juba natuke aeg autoremondiga tegelenud ning mingi vaba aeg ja kopikas oli juba tekkinud. Plaanidele tõmbas vee peale raske infarkt 2013 aastal. Siis tundus küll, et hobidega on lõpp. Aga eestlane on ju jonni ja tahet täis.
..2018 aastal hakkas noorem poeg Marko Kasemaa EHKK-i sarjas sõitma ja kuidas sa ei lähe vaatama kuidas poiss sõidab. Hing ei andnud rahu, Türi etapp kui Marko startis, oli mul pulss 149, lubatud meedikute poolt max 120.
Rakveres proovisin siis poisi 250 KTM-i, pulss ainult 146, minia Aigi naeris, et emale sellest ei räägi.
2018 november iga aastane invaliidsus kontroll südame pärast(töötab ainult kolmveerand südant ja 8 cm võrktoru arteris sees), küsisin kardioloogilt kas motokrossi võin sõita?
Vastus oli üllatav, jah võin.
Mis mõttes, kõik räägivad ei või koormata, jalgrattaga ei või sõita ainult velodranzööriga jne. Tehti selgeks, et krossis tõuseb koormus(adrenaliinitase) aeglaselt ja aeglaselt vajub. Jalgrattaga kiiresti üles ja vabakäigul kukkub alla. Seda ei tohi. Ja kui tunnen, et hakkab halb, pean tagasi tõmbama. Testitud, jutt vastab tõele.
2018 detsember sattusin siis opi lauale parema rangluuga, trauma tagajärjel lõigati rangluu 1 cm võrra lühemaks.
..2019 märts sai ikkagi siis 2005 aasta 250 Yamaha ostetud. Plaan oli Liivakuningal starti tulla, paraku paranemise aeg oli lühike ja loobusin. Vahetasime Yamaha 2012 KTM vastu välja. Tihemetsas oli siis peale 35 aastast vahet esimene start. Pere oli mures kuidas vastu pean aga sain hakkama, sõitsin veel D-klassi.
..2020 sai jälle opil käidud rangluuga, see oli eelmise aasta Türi kukkumise tagajärg, vasaku rangluu otsast ka 1 cm maha. Naeran, ma nüüd õlgadest 2 cm kitsam. 2020 aprill pandi paremasse jalga 8 cm võrktoru arterisse, paar aastat läksid jalad muidu krampi, veri ei liikunud paremas jalas.
Kokkuvõttes:
2019 MX50 klassis 7 koht(5 etappi ja 25 sõitjat),
2020 MX50 klassi 4 koht(5 etappi ja 17 sõitjat),
2020 veel sõitsin katkise parema rangluuga, õnnestus kaks korda murda luu ja kuu enne Liivakuningat parema rangluu sidemed ära rebestada. Olen vist Eestis kõige kiirem keskmise liikumispuudega invaliid.
..Siinkohal võtan kokku tänase seltskonna kes on kes ja mis klassides keegi võistleb
Sõidame kõik KTL Racing klubi all.
#289 MX50 Meelis Kasemaa isa, vanaisa 53 a.
#212 MX X Kaidu Tikk vanem poeg 37 a.
#200 MX D(2018;2019) EVO (2020) MX30 #222 Marko Kasemaa noorem poeg 31 a.
#236 MX 85AMA Marten Talbach vanema tütre vanem poeg 12 a.
#138 MX 65cc Karel Talbach vanema tütre noorem poeg 8 a.
#132(#14) MX 65cc Sander Tikk vanema poja vanem poeg 8 a.

Milline on kõige omapärasem lugu seoses motokrossiga teie peres?

See hooaeg võistleb MX30 klassis noorem poeg #222 Marko Kasemaa. Tema teekond motokrossini on olnud kõige omapärasem.
Kuigi tema vanaisa ja isa on tegelenud noorena motospordiga ei ole ta ise otseselt sellega seotud olnud ega näinud vanaisa ega isa võistlemas. Ilmselt geenide mõjul teatas järsku, et hakkab sõitma hobikorras krossi ja nii see läks. Esimesel aastal osales võitlustel üksi, kuid siis ei saanud enam teised ka pidama, kõigil oli järsku vaja mootoratast ja hakata sõitma. Nüüd siis oleme juba kuuekesi treenimas ja ootamas võistluseid.

Mida teie jaoks tähendab motokross ehk kas see on elustiil või saavutussport ja kes on teie abilised raja kõrval?

Motokross on meie peredes nii elustiil kui ka saavutusport.
Nädalalõpu hea lõõgastus pere keskel ja EHKK-i sarjas võitlemisjanu kustutamas sõprade ja perega.

Suured tänud perele toetuse ja kannatuse eest.
Abikaasa Lily Tikk
Vanem tütar Kristi Talbach
Väimees Janno Talbach “Peatreener“
Minia Valentina Tikk
Minia Aigi Kasemaa
ja meie pisimad abistajad
Anabel Kasemaa, Mathias Kasemaa ja Oliver Tikk

Kindlasti tänud klubile KTL Racing

Sponsorid kelle abiga rattad liiguvad:
Kassi Auto OÜ
Mergi Eesti OÜ
Salome Auto AS (automaailm)

Erilised tänud #78 Hans Priidelile ja #37 Gert Krestinovile õpetussõnade eest rajal.